Menüü
    Välislingid

    Õppetöö

    Hindamisjuhend


    Kinnitatud direktori käskkirjaga nr 1-2/8/2022 23.09.2022

    Ruila Põhikooli õppekava lisa nr 5

    RUILA PÕHIKOOLI HINDAMISJUHEND 
    Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord RUILA PÕHIKOOLIS.
    Ruila Põhikooli hindamisjuhend koostatakse „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse“ ja „Põhikooli riikliku õppekava“ alusel.


    ÜLDSÄTTED
    § 1 Reguleerimisala
    1.    Määrusega sätestatakse põhi- ja üldkeskharidust omandavate õpilaste teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise, õpilaste täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmise ning järgmisse klassi üleviimise alused, tingimused ja kord.
    2.    Üleriigiliste tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks sooritatavate eksamitööde hindamise erisused on sätestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 27 lõike 6 alusel kehtestatud määruses «Õpitulemuste välishindamise põhimõtted, riigieksamitööde, põhikooli lõpueksamitööde ja üleriigiliste tasemetööde koostamise, hindamise ja nende tulemuste analüüsimise tingimused ja korra ning üleriigiliste tasemetööde korraldamise tingimused ja kord» ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 29 lõike 2 alusel kehtestatud määruses «Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord».
    § 2. Hindamise alused
    1.    Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatava riikliku õppekavaga ja selle alusel koostatud kooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest.
    2.    Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse Ruila Põhikooli õppekava ning kooli kodukorra nõuetest.
    3.    Teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtted, tingimused ja kord (edaspidi hindamise korraldus) sätestatakse kooli õppekavas, arvestades põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, käesolevas määruses ning teistes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel antud õigusaktides sätestatut.
    § 3 Hindamise eesmärk
    1.    Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:
    1.    anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut
    2.    suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut
    3.    innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima
    4.    suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.
    2.    Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:
    1.    suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;
    2.    motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.
    § 4 Hindamisest teavitamine
    1.    Kool on kohustatud teavitama õpilast ja tema seaduslikku esindajat hindamise korraldusest koolis ning õpilasele pandud hinnetest ja antud hinnangutest läbi e-kooli ning õpilaspäevikus. Vastav teavitamise kord sätestatakse Ruila Põhikooli kodukorras. 1.-4. klassi õpilane on kohustatud õpilaspäevikut kaasas kandma, täitma ning vajadusel õpetajale esitama.
    2.    Kooli õppekavas sätestatud hindamise korralduse avalikustab kool avaliku teabe seaduse alusel kooli tegevuse kajastamiseks peetaval veebilehel www.ruilakool.ee


    2. peatükk
    TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMINE
    § 5 Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus Ruila Põhikoolis
    1. Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.
     Hindamisel lähtutakse kujundava hindamise põhimõtetest. Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut. 
    Õpilasele antakse tagasisidet tema õpitulemustest kogu õppeperioodi vältel, võttes aluseks ainekaardipõhise hindamise. 

    TULEMUS    ON OMANDANUD    ON OSALISELT OMANDANUD    EI OLE OMANDANUD    EI OLE OSALENUD ÕPPETÖÖS
                    
    Õppetunni vältel saab õpilane enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade) kohta.
    Kogu õppepäeva vältel annavad õpetajad ja teised õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud õpilasele tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Kool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega.
    2. Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega «puudulik» või «nõrk» või on hinne jäänud välja panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks. Puuduliku hinde saamisel on Ruila Põhikooli õpilasel kohustus osaleda ainekonsultatsioonis ning parandada hinne reeglina kahe nädala jooksul. Negatiivse hinde järelvastamisel või järeltöö sooritamisel 10 koolipäeva jooksul sooritatud järeltöö või vastamine hinnatakse tavapäraselt sh ei alandata tulemust hindepalli võrra. Alates 11. koolipäevast hinnetele 4 ja 5 sooritatud tööde puhul alandatakse tulemust ühe hindepalli võrra. Hindele 3 sooritatud järelvastamine või järeltöö hinnatakse hindele 3. Positiivseid jooksvaid, kokkuvõtvaid, tasemetööde ja lõpueksamite hindeid parandada ei saa. 
    3. Kontrolltöö  või muu kokkuvõtva töö ajal puudunud õpilase e-päevikus kajastub tegemata töö märkega „0“.  Kui töö on sooritatud, asendatakse märge „0“ hindega. Kui märge „0“ jääb hindamisperioodi lõpuks parandamata, asendatakse see hindega „1“.
    4. Kõik õppevõlgnevused on vaja likvideerida õppeaasta lõpuks (31. augustiks).
    5. Trimestri algul teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi. Igal õpetajal on õigus määrata järelevastamise aega ja tingimusi.
    6. Trimestri õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööde) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega kontrolltööde graafikus iga õppeperioodi algul. Iga aineõpetaja annab trimestris kahe kokkuvõtva töö kohta põhjalikku tagasisidet e-koolis, kus kirjeldab võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut. Aineõpetaja kinnitab kontrolltööde graafiku e-päevikus, jälgides tervisekaitsejuhendis sätestatud tingimusi.
    7. Viimasel trimestril teostab aineõpetaja kokkuvõtva tasemetöö, mis kajastab õpilase üldisi õpitulemusi õppeaasta jooksul. Vajadusel võib tasemetöö sooritada ka I ja/või II trimestri lõpul, trimestri õpitulemuste hindamiseks ja õpilaste õpikoormuse vähendamiseks õppeaasta lõpul.
    8. Kõiki õppeaineid (v.a. ujumine, kehaline kasvatus, esinemisõpetus, giidiõpetus, karjääriõpetus, kodukandi lugu, tants, loovtöö alused, ratsutamine) hinnatakse numbriliselt ning vajadusel kasutatakse märget „arvestatud – A“ või „mittearvestatud – MA“. Ujumise, kehalise kasvatuse, esinemisõpetuse, giidiõpetuse, karjääriõpetuse, kodukandi lugu, tants, loovtöö aluste ja ratsutamise aineid ei hinnata numbriliselt, hindamisel kasutatakse süsteemi “arvestatud - A” või “mittearvestatud - MA” vastavalt ainekavas esitatud nõuetele.
    9. Loovtöö hindamine
    9.1 8. klassi õpilastele viib kool läbi loovtöö. 
    9.1.1 Loovtöö sooritatakse kaheksandas klassis õppeperioodi jooksul.
    9.1.2 Loovtöö teema valib õpilane esimese õppeperioodi alguses.
    9.1.3 Loovtöö aluste ja loovtöö hindamisel kasutatakse süsteemi “arvestatud - A” või “mittearvestatud - MA“. Kui õpilane ei ole sooritanud ainet „Loovtöö alused“ hindele „A“ , siis ei ole lubatud õpilast loovtöö eelkaitsmisele.
    9.1.4. Loovtöö mittetähtaegsel esitamisel hinnatakse loovtöö hindele “mittearvestatud - MA” ja määratakse õpilasele täiendav tähtaeg. Loovtöö teema kantakse õpilase põhikooli lõputunnistusele.
    9.2 1.-7. klassini läbiviidavaid loovtöid (eri vormid) hinnatakse loovtöös lõimitud õppeainete hindamiskriteeriumitest lähtuvalt. Õppekava läbiva loovtöö eesmärgil korraldatavatel koduõppepäevadel koostatud  tööd hinnatakse lähtuvalt läbiva loovtöö ainekavas klassiti loovtöö koostamiseks määratud õppeaine hindamiskriteeriumitest. Hindele või tähisele lisatakse kommetaar, mis annab tagasisidet juba tehtud töö tugevuste kohta ning annab juhised edasiseks arenguks. 
    10. 1.-3. klassi õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse kõigis õppeainetes hinnete asemel suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid, mis kirjeldavad õpilase teadmisi ja oskusi erinevates õppeainetes. Sõnalistele hinnangutele lisatakse kõikides hindamistes sooritusprotsent. 

    TULEMUS  

    ON OMANDANUD 90-100%    

    ON SUUREMALT JAOLT OMANDANUD 75-89%    

    ON OSALISELT OMANDANUD 50-74%    

    EI OLE  OMANDANUD 1-49%    

    EI OLE OSALENUD ÕPPETÖÖS 0
                        
    Alates 4. klassist hinnatakse  õpilasi numbriliselt, viiepallisüsteemis. 
    11.  Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine, mahakirjutamine või keeldutakse harjutuse sooritamisest (k.a kehalises kasvatuses) õpilase poolt, hinnatakse vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust hindega «1-nõrk», mis tuleb esimesel võimalusel ära parandada. 
    12. Kodustel põhjustel õppimata jätmisest tuleb teavitada aineõpetajat enne ainetunni algust.
    § 6 Hinded viiepallisüsteemis
    1.    Ruila Põhikoolis hinnatakse 4.-9. klassi õpilaste oskusi ja teadmisi viiepallisüsteemis.
    2.    Hindega «5» («väga hea») hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «5», kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
    3.    Hindega «4» («hea») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «4», kui õpilane on saanud 75-89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
    4.    Hindega «3» («rahuldav») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «3», kui õpilane on saanud  50-74% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
    5.    Hindega «2» („mitterahuldav“) hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «2», kui õpilane on saanud 20-49% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
    6.    Hindega «1» («nõrk») hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «1», kui õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
    § 7 Kokkuvõttev hindamine
    1. Õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines hinnatakse kokkuvõtvalt trimestri- ja aastahindega. Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, parandatakse negatiivne aastahinne pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi. Põhjendatud võlgnevuste korral märgitakse aastahinde kohale „0“, mis võimaldab anda õpilasele ja lapsevanemale infot. 
    2. Trimestrihinne pannakse välja jooksvate hinnete keskmise põhjal. Kui jooksvate hinnete seas on mitterahuldavaid hindeid, on ka trimestrihinne mitterahuldav. Kui hinnete keskmine jääb kahe hinde vahele, on õpetajal õigus otsustada, kumb hinne kajastab objektiivsemalt õpilase õpitulemusi. 4.-9. klassi kokkuvõtval hindamisel lisatakse iga trimestri hinde või tähise juurde kirjeldav hinnang omandatud oskustest ja ettepanekud edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut. 
    3. Perioodi kokkuvõttev hinne pannakse välja trimestri/õppeaasta lõpul positiivsete hinnete keskmise põhjal. Kui hinnete keskmine jääb kahe hinde vahele, on õpetajal õigus otsustada, kumb hinne kajastab objektiivsemalt õpilase õpitulemusi. Õpetaja võib kasutada kokkuvõtval hindamisel teistsugust hindamissüsteemi, juhul kui õpetaja on teavitanud sellest juhtkonda, õpetajaid ja õpilasi e-kooli vahendusel. Õpilane peab saama vähemalt kahel korral trimestri jooksul kirjalikku tagasisidet oma õpitulemustest.
    4. Õpilasele, kelle perioodihinne on «mitterahuldav» või «nõrk», kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem:
    1.    osalemine vastava õppeaine konsultatsioonitunnis
    2.    määratakse õpilane õpiabirühma
    3.    suunatakse logopeedi vastuvõtule
    4.    määratakse tugiisik
    5.    soovitatakse koostööle erinevate spetsialistidega
    6.    rakendatakse järgmisi eritingimusi nõustamiskomisjoni spetsialistide soovitusel direktori käskkirja alusel: 
    1.    lisaaega kuni 15 minutit ühe astronoomilise tunni kohta;
    2.    tunnikontrollide, iseseisvate tööde, kontrolltööde, tasemetööde ja eksamitööde läbiviimist eraldi ruumis;
    3.    arvuti kasutamist ilma õigekirjakontrolli programmi (spelleri) kasutamiseta õpilasel, kes ei saa kirjutada või kelle käekiri on erivajadusest tingituna raskesti loetav;
    4.    spetsiifilise lugemishäirega (düsleksia) õpilasele ülesannete ja teksti ettelugemist;
    5.    õpiraskustega õpilasel abivahendite (sõnaraamatud, abivalemid, näitlikud materjalid jms) kasutamist;
    6.    õpiraskustega õpilasele töökorralduste ja tööülesannete teksti täpsemat lahtikirjutamist, ümberstruktureerimist või suulist selgitamist;
    7.    spetsiifilise õigekirjahäirega (düsgraafia) õpilasele emakeele, vene keele ja inglise keele tunnikontrollide, iseseisvate tööde, kontrolltööde, tasemetööde ja eksamitööde diferentseeritud hindamist.

    5. 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.


    3. peatükk
    KÄITUMISE JA HOOLSUSE HINDAMINE RUILA PÕHIKOOLIS
    § 8 Käitumise ja hoolsuse hindamise korraldus
    1.    Ruila Põhikoolis hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust.
    2.    Käitumist ja hoolsust hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajatega igal hindamisperioodil.
    3.    Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» ja «mitterahuldav».
    4.    Mitterahuldava käitumis- ja/või hoolsushinde korral teavitab klassijuhataja enne hinde lõplikku kinnitamist lapsevanemat ja annab võimaluse osaleda  vastavasisulises arutelus. “Mitterahuldav“ käitumishinne peab olema õpetaja poolt e-koolis kommenteeritud.
    5.    Käitumis- ja hoolsushinded märgitakse e-päevikusse, klassitunnistusele ja õpilasraamatusse.
    6.    Kõik erijuhtumid lahendatakse koostöös kooli juhtkonnaga.
    § 9 Käitumise hindamine
    1.    Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis. Käitumishindega “eeskujulik” hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgmine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.
    2.    Käitumishindega “hea” hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid.
    3.    Käitumishindega “rahuldav” hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis-ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi, mistõttu ta vajab pedagoogide ja lastevanemate tähelepanu ja suunamist.
    4.    Käitumishindega “mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, ei allu õpetajate ega lastevanemate nõudmistele. Õpilase käitumise võib hinnata “mitterahuldavaks” ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.
    5.    Käitumise aastahindeks pannakse “mitterahuldav” kooli õppenõukogu otsuse alusel. Selleks esitab klassijuhataja õppenõukogule põhjenduse. „Mitterahuldava” käitumise aastahinde arutelul osalemiseks õppenõukogu koosolekul antakse võimalus ka lapsevanemale.
    6.    Klassijuhataja on kohustatud teavitama lapsevanemat mitterahuldavast hindest nädal enne õppenõukogu.
    7.    Käitumishinde panemisel arvestatakse õpetajate sissekandeid õpilase käitumise, puudumiste ja hilinemiste arvestamisel e-kooli keskkonnas. 
    8.    Käitumishinde panemisel võtab  klassijuhataja arvesse ka teiste aineõpetajate hinnanguid.
    § 10 Hoolsuse hindamine
    1.    Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppimisse ja ülesannetesse, tema kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.
    2.    Hoolsushindega “eeskujulik” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppimisse ja ülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on ülesannete täitmisel püüdlik, hoolas ja iseseisev, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.
    3.    Hoolsushindega “hea” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppimisse ja ülesannetesse kohusetundlikult, on iseseisev ja hoolikas ning õpib võimetekohaselt.
    4.    Hoolsushinde “rahuldav” saab õpilane, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid ja muid kohustusi, kuid ei ole piisavalt järjekindel ega õpi kõiki aineid oma tegelike võimete ja arengutaseme kohaselt.
    5.    Hoolsushindega “mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppimisse ja ülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, ei täida tundides õpetajate nõudmisi, jätab sageli tegemata kodused ülesanded ning muud ülesanded kodus ja koolis.


    4. peatükk
    HINDE JA HINNANGU VAIDLUSTAMINE
    § 11 Hinde ja hinnangu vaidlustamine
    1.    Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist. Enne vaide esitamist tuleb pöörduda selgituse saamiseks aineõpetaja, seejärel klassijuhataja poole. 
    2.    Vaie esitatakse kooli direktorile kirjalikult koos põhjendustega. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest lõikes 1 nimetatud taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates. 
    3.    Kui vaideotsus ei rahulda lapsevanemat, on vanemal õigus pöörduda edasi kooli hoolekogu, valla haridusosakonna või haridusministeeriumi poole. 

    5. peatükk
    ÕPILASE TÄIENDAVALE ÕPPETÖÖLE JA KLASSIKURSUST KORDAMA JÄTMINE NING JÄRGMISSE KLASSI ÜLEVIIMINE
    § 12 Õpilase täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmine
    1.    Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks võib õpilase jätta täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse, sissekanded tehakse klassipäevikusse õpilase kohal käimise, hindamise ning õpimaterjali osas.
    2.    Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu. 
    3.    Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt perioodihinnetest või perioodi lõpus antud sõnalistest hinnangutest tuleks välja panna aastahinne «mitterahuldav“ või «nõrk» või anda samaväärne kokkuvõttev sõnaline hinnang.
    4.    Õppenõukogu võib põhjendatud otsusega erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne «mitterahuldav» või «nõrk», täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.
    5.    Klassikursust ei jäeta kordama lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) ja toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivaid õpilasi.
    6.    Kooli õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik” või „nõrk” või samaväärne sõnaline hinnang. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.
    § 13 Õpilase järgmisse klassi üleviimine
    1.    Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.
    2.    Õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, viiakse järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks.
    3.    Lõikes 2 sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase puhul, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ettenähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.


     

    Kinnitatud direktori käskkirjaga nr 1-2/8/2022 23.09.2022

    Ruila Põhikooli õppekava lisa nr 5

    RUILA PÕHIKOOLI HINDAMISJUHEND 
    Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord RUILA PÕHIKOOLIS.
    Ruila Põhikooli hindamisjuhend koostatakse „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse“ ja „Põhikooli riikliku õppekava“ alusel.

    Vaata lähemalt


    ÜLDSÄTTED
    § 1 Reguleerimisala
    1.    Määrusega sätestatakse põhi- ja üldkeskharidust omandavate õpilaste teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise, õpilaste täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmise ning järgmisse klassi üleviimise alused, tingimused ja kord.
    2.    Üleriigiliste tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks sooritatavate eksamitööde hindamise erisused on sätestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 27 lõike 6 alusel kehtestatud määruses «Õpitulemuste välishindamise põhimõtted, riigieksamitööde, põhikooli lõpueksamitööde ja üleriigiliste tasemetööde koostamise, hindamise ja nende tulemuste analüüsimise tingimused ja korra ning üleriigiliste tasemetööde korraldamise tingimused ja kord» ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 29 lõike 2 alusel kehtestatud määruses «Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord».
    § 2. Hindamise alused
    1.    Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatava riikliku õppekavaga ja selle alusel koostatud kooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest.
    2.    Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse Ruila Põhikooli õppekava ning kooli kodukorra nõuetest.
    3.    Teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtted, tingimused ja kord (edaspidi hindamise korraldus) sätestatakse kooli õppekavas, arvestades põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, käesolevas määruses ning teistes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel antud õigusaktides sätestatut.
    § 3 Hindamise eesmärk
    1.    Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:
    1.    anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut
    2.    suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut
    3.    innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima
    4.    suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.
    2.    Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:
    1.    suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;
    2.    motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.
    § 4 Hindamisest teavitamine
    1.    Kool on kohustatud teavitama õpilast ja tema seaduslikku esindajat hindamise korraldusest koolis ning õpilasele pandud hinnetest ja antud hinnangutest läbi e-kooli ning õpilaspäevikus. Vastav teavitamise kord sätestatakse Ruila Põhikooli kodukorras. 1.-4. klassi õpilane on kohustatud õpilaspäevikut kaasas kandma, täitma ning vajadusel õpetajale esitama.
    2.    Kooli õppekavas sätestatud hindamise korralduse avalikustab kool avaliku teabe seaduse alusel kooli tegevuse kajastamiseks peetaval veebilehel www.ruilakool.ee


    2. peatükk
    TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMINE
    § 5 Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus Ruila Põhikoolis
    1. Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.
     Hindamisel lähtutakse kujundava hindamise põhimõtetest. Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut. 
    Õpilasele antakse tagasisidet tema õpitulemustest kogu õppeperioodi vältel, võttes aluseks ainekaardipõhise hindamise. 

    TULEMUS    ON OMANDANUD    ON OSALISELT OMANDANUD    EI OLE OMANDANUD    EI OLE OSALENUD ÕPPETÖÖS
                    
    Õppetunni vältel saab õpilane enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade) kohta.
    Kogu õppepäeva vältel annavad õpetajad ja teised õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud õpilasele tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Kool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega.
    2. Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega «puudulik» või «nõrk» või on hinne jäänud välja panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks. Puuduliku hinde saamisel on Ruila Põhikooli õpilasel kohustus osaleda ainekonsultatsioonis ning parandada hinne reeglina kahe nädala jooksul. Negatiivse hinde järelvastamisel või järeltöö sooritamisel 10 koolipäeva jooksul sooritatud järeltöö või vastamine hinnatakse tavapäraselt sh ei alandata tulemust hindepalli võrra. Alates 11. koolipäevast hinnetele 4 ja 5 sooritatud tööde puhul alandatakse tulemust ühe hindepalli võrra. Hindele 3 sooritatud järelvastamine või järeltöö hinnatakse hindele 3. Positiivseid jooksvaid, kokkuvõtvaid, tasemetööde ja lõpueksamite hindeid parandada ei saa. 
    3. Kontrolltöö  või muu kokkuvõtva töö ajal puudunud õpilase e-päevikus kajastub tegemata töö märkega „0“.  Kui töö on sooritatud, asendatakse märge „0“ hindega. Kui märge „0“ jääb hindamisperioodi lõpuks parandamata, asendatakse see hindega „1“.
    4. Kõik õppevõlgnevused on vaja likvideerida õppeaasta lõpuks (31. augustiks).
    5. Trimestri algul teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi. Igal õpetajal on õigus määrata järelevastamise aega ja tingimusi.
    6. Trimestri õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööde) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega kontrolltööde graafikus iga õppeperioodi algul. Iga aineõpetaja annab trimestris kahe kokkuvõtva töö kohta põhjalikku tagasisidet e-koolis, kus kirjeldab võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut. Aineõpetaja kinnitab kontrolltööde graafiku e-päevikus, jälgides tervisekaitsejuhendis sätestatud tingimusi.
    7. Viimasel trimestril teostab aineõpetaja kokkuvõtva tasemetöö, mis kajastab õpilase üldisi õpitulemusi õppeaasta jooksul. Vajadusel võib tasemetöö sooritada ka I ja/või II trimestri lõpul, trimestri õpitulemuste hindamiseks ja õpilaste õpikoormuse vähendamiseks õppeaasta lõpul.
    8. Kõiki õppeaineid (v.a. ujumine, kehaline kasvatus, esinemisõpetus, giidiõpetus, karjääriõpetus, kodukandi lugu, tants, loovtöö alused, ratsutamine) hinnatakse numbriliselt ning vajadusel kasutatakse märget „arvestatud – A“ või „mittearvestatud – MA“. Ujumise, kehalise kasvatuse, esinemisõpetuse, giidiõpetuse, karjääriõpetuse, kodukandi lugu, tants, loovtöö aluste ja ratsutamise aineid ei hinnata numbriliselt, hindamisel kasutatakse süsteemi “arvestatud - A” või “mittearvestatud - MA” vastavalt ainekavas esitatud nõuetele.
    9. Loovtöö hindamine
    9.1 8. klassi õpilastele viib kool läbi loovtöö. 
    9.1.1 Loovtöö sooritatakse kaheksandas klassis õppeperioodi jooksul.
    9.1.2 Loovtöö teema valib õpilane esimese õppeperioodi alguses.
    9.1.3 Loovtöö aluste ja loovtöö hindamisel kasutatakse süsteemi “arvestatud - A” või “mittearvestatud - MA“. Kui õpilane ei ole sooritanud ainet „Loovtöö alused“ hindele „A“ , siis ei ole lubatud õpilast loovtöö eelkaitsmisele.
    9.1.4. Loovtöö mittetähtaegsel esitamisel hinnatakse loovtöö hindele “mittearvestatud - MA” ja määratakse õpilasele täiendav tähtaeg. Loovtöö teema kantakse õpilase põhikooli lõputunnistusele.
    9.2 1.-7. klassini läbiviidavaid loovtöid (eri vormid) hinnatakse loovtöös lõimitud õppeainete hindamiskriteeriumitest lähtuvalt. Õppekava läbiva loovtöö eesmärgil korraldatavatel koduõppepäevadel koostatud  tööd hinnatakse lähtuvalt läbiva loovtöö ainekavas klassiti loovtöö koostamiseks määratud õppeaine hindamiskriteeriumitest. Hindele või tähisele lisatakse kommetaar, mis annab tagasisidet juba tehtud töö tugevuste kohta ning annab juhised edasiseks arenguks. 
    10. 1.-3. klassi õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse kõigis õppeainetes hinnete asemel suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid, mis kirjeldavad õpilase teadmisi ja oskusi erinevates õppeainetes. Sõnalistele hinnangutele lisatakse kõikides hindamistes sooritusprotsent. 

    TULEMUS  

    ON OMANDANUD 90-100%    

    ON SUUREMALT JAOLT OMANDANUD 75-89%    

    ON OSALISELT OMANDANUD 50-74%    

    EI OLE  OMANDANUD 1-49%    

    EI OLE OSALENUD ÕPPETÖÖS 0
                        
    Alates 4. klassist hinnatakse  õpilasi numbriliselt, viiepallisüsteemis. 
    11.  Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine, mahakirjutamine või keeldutakse harjutuse sooritamisest (k.a kehalises kasvatuses) õpilase poolt, hinnatakse vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust hindega «1-nõrk», mis tuleb esimesel võimalusel ära parandada. 
    12. Kodustel põhjustel õppimata jätmisest tuleb teavitada aineõpetajat enne ainetunni algust.
    § 6 Hinded viiepallisüsteemis
    1.    Ruila Põhikoolis hinnatakse 4.-9. klassi õpilaste oskusi ja teadmisi viiepallisüsteemis.
    2.    Hindega «5» («väga hea») hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «5», kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
    3.    Hindega «4» («hea») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «4», kui õpilane on saanud 75-89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
    4.    Hindega «3» («rahuldav») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «3», kui õpilane on saanud  50-74% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
    5.    Hindega «2» („mitterahuldav“) hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «2», kui õpilane on saanud 20-49% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
    6.    Hindega «1» («nõrk») hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «1», kui õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
    § 7 Kokkuvõttev hindamine
    1. Õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines hinnatakse kokkuvõtvalt trimestri- ja aastahindega. Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, parandatakse negatiivne aastahinne pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi. Põhjendatud võlgnevuste korral märgitakse aastahinde kohale „0“, mis võimaldab anda õpilasele ja lapsevanemale infot. 
    2. Trimestrihinne pannakse välja jooksvate hinnete keskmise põhjal. Kui jooksvate hinnete seas on mitterahuldavaid hindeid, on ka trimestrihinne mitterahuldav. Kui hinnete keskmine jääb kahe hinde vahele, on õpetajal õigus otsustada, kumb hinne kajastab objektiivsemalt õpilase õpitulemusi. 4.-9. klassi kokkuvõtval hindamisel lisatakse iga trimestri hinde või tähise juurde kirjeldav hinnang omandatud oskustest ja ettepanekud edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut. 
    3. Perioodi kokkuvõttev hinne pannakse välja trimestri/õppeaasta lõpul positiivsete hinnete keskmise põhjal. Kui hinnete keskmine jääb kahe hinde vahele, on õpetajal õigus otsustada, kumb hinne kajastab objektiivsemalt õpilase õpitulemusi. Õpetaja võib kasutada kokkuvõtval hindamisel teistsugust hindamissüsteemi, juhul kui õpetaja on teavitanud sellest juhtkonda, õpetajaid ja õpilasi e-kooli vahendusel. Õpilane peab saama vähemalt kahel korral trimestri jooksul kirjalikku tagasisidet oma õpitulemustest.
    4. Õpilasele, kelle perioodihinne on «mitterahuldav» või «nõrk», kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem:
    1.    osalemine vastava õppeaine konsultatsioonitunnis
    2.    määratakse õpilane õpiabirühma
    3.    suunatakse logopeedi vastuvõtule
    4.    määratakse tugiisik
    5.    soovitatakse koostööle erinevate spetsialistidega
    6.    rakendatakse järgmisi eritingimusi nõustamiskomisjoni spetsialistide soovitusel direktori käskkirja alusel: 
    1.    lisaaega kuni 15 minutit ühe astronoomilise tunni kohta;
    2.    tunnikontrollide, iseseisvate tööde, kontrolltööde, tasemetööde ja eksamitööde läbiviimist eraldi ruumis;
    3.    arvuti kasutamist ilma õigekirjakontrolli programmi (spelleri) kasutamiseta õpilasel, kes ei saa kirjutada või kelle käekiri on erivajadusest tingituna raskesti loetav;
    4.    spetsiifilise lugemishäirega (düsleksia) õpilasele ülesannete ja teksti ettelugemist;
    5.    õpiraskustega õpilasel abivahendite (sõnaraamatud, abivalemid, näitlikud materjalid jms) kasutamist;
    6.    õpiraskustega õpilasele töökorralduste ja tööülesannete teksti täpsemat lahtikirjutamist, ümberstruktureerimist või suulist selgitamist;
    7.    spetsiifilise õigekirjahäirega (düsgraafia) õpilasele emakeele, vene keele ja inglise keele tunnikontrollide, iseseisvate tööde, kontrolltööde, tasemetööde ja eksamitööde diferentseeritud hindamist.

    5. 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.


    3. peatükk
    KÄITUMISE JA HOOLSUSE HINDAMINE RUILA PÕHIKOOLIS
    § 8 Käitumise ja hoolsuse hindamise korraldus
    1.    Ruila Põhikoolis hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust.
    2.    Käitumist ja hoolsust hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajatega igal hindamisperioodil.
    3.    Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» ja «mitterahuldav».
    4.    Mitterahuldava käitumis- ja/või hoolsushinde korral teavitab klassijuhataja enne hinde lõplikku kinnitamist lapsevanemat ja annab võimaluse osaleda  vastavasisulises arutelus. “Mitterahuldav“ käitumishinne peab olema õpetaja poolt e-koolis kommenteeritud.
    5.    Käitumis- ja hoolsushinded märgitakse e-päevikusse, klassitunnistusele ja õpilasraamatusse.
    6.    Kõik erijuhtumid lahendatakse koostöös kooli juhtkonnaga.
    § 9 Käitumise hindamine
    1.    Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis. Käitumishindega “eeskujulik” hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgmine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.
    2.    Käitumishindega “hea” hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid.
    3.    Käitumishindega “rahuldav” hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis-ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi, mistõttu ta vajab pedagoogide ja lastevanemate tähelepanu ja suunamist.
    4.    Käitumishindega “mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, ei allu õpetajate ega lastevanemate nõudmistele. Õpilase käitumise võib hinnata “mitterahuldavaks” ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.
    5.    Käitumise aastahindeks pannakse “mitterahuldav” kooli õppenõukogu otsuse alusel. Selleks esitab klassijuhataja õppenõukogule põhjenduse. „Mitterahuldava” käitumise aastahinde arutelul osalemiseks õppenõukogu koosolekul antakse võimalus ka lapsevanemale.
    6.    Klassijuhataja on kohustatud teavitama lapsevanemat mitterahuldavast hindest nädal enne õppenõukogu.
    7.    Käitumishinde panemisel arvestatakse õpetajate sissekandeid õpilase käitumise, puudumiste ja hilinemiste arvestamisel e-kooli keskkonnas. 
    8.    Käitumishinde panemisel võtab  klassijuhataja arvesse ka teiste aineõpetajate hinnanguid.
    § 10 Hoolsuse hindamine
    1.    Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppimisse ja ülesannetesse, tema kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.
    2.    Hoolsushindega “eeskujulik” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppimisse ja ülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on ülesannete täitmisel püüdlik, hoolas ja iseseisev, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.
    3.    Hoolsushindega “hea” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppimisse ja ülesannetesse kohusetundlikult, on iseseisev ja hoolikas ning õpib võimetekohaselt.
    4.    Hoolsushinde “rahuldav” saab õpilane, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid ja muid kohustusi, kuid ei ole piisavalt järjekindel ega õpi kõiki aineid oma tegelike võimete ja arengutaseme kohaselt.
    5.    Hoolsushindega “mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppimisse ja ülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, ei täida tundides õpetajate nõudmisi, jätab sageli tegemata kodused ülesanded ning muud ülesanded kodus ja koolis.


    4. peatükk
    HINDE JA HINNANGU VAIDLUSTAMINE
    § 11 Hinde ja hinnangu vaidlustamine
    1.    Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist. Enne vaide esitamist tuleb pöörduda selgituse saamiseks aineõpetaja, seejärel klassijuhataja poole. 
    2.    Vaie esitatakse kooli direktorile kirjalikult koos põhjendustega. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest lõikes 1 nimetatud taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates. 
    3.    Kui vaideotsus ei rahulda lapsevanemat, on vanemal õigus pöörduda edasi kooli hoolekogu, valla haridusosakonna või haridusministeeriumi poole. 

    5. peatükk
    ÕPILASE TÄIENDAVALE ÕPPETÖÖLE JA KLASSIKURSUST KORDAMA JÄTMINE NING JÄRGMISSE KLASSI ÜLEVIIMINE
    § 12 Õpilase täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmine
    1.    Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks võib õpilase jätta täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse, sissekanded tehakse klassipäevikusse õpilase kohal käimise, hindamise ning õpimaterjali osas.
    2.    Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu. 
    3.    Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt perioodihinnetest või perioodi lõpus antud sõnalistest hinnangutest tuleks välja panna aastahinne «mitterahuldav“ või «nõrk» või anda samaväärne kokkuvõttev sõnaline hinnang.
    4.    Õppenõukogu võib põhjendatud otsusega erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne «mitterahuldav» või «nõrk», täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.
    5.    Klassikursust ei jäeta kordama lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) ja toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivaid õpilasi.
    6.    Kooli õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik” või „nõrk” või samaväärne sõnaline hinnang. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.
    § 13 Õpilase järgmisse klassi üleviimine
    1.    Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.
    2.    Õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, viiakse järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks.
    3.    Lõikes 2 sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase puhul, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ettenähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.


     

    Viimati muudetud: 01.06.2023